28.6 C
Dili
Monday, 20 May 2024
spot_img

La Lakon Vontade Serafin Machedo Sei  Luta Ba  Elisaun Segundu Ronde

Dili- 8 maio 2024 (RCC) – Xefe Suku atual  Serafin Machedo sei  tama Ba Elisaun Segundu Ronde ho Numeru Sorteu 2 iha Suku Bebonuk Posto Administrativu Don Aleixo Munisipiu Dili

Iha entervista xefe suku tuan Serafin Machedo hateten elisaun ida ne’e elisaun ida ne’ebé maka presiza servisu maka’as, liu-liu maka oinsa atu konvense ema atu bele, vota ba nia liu-liu konvense iha suku bebonuk, no oinsa atu kria estabilidade no paz, maske iha komflitu oituan maibe sira konsege halo hodi komunidade sira  mos senti hakmatek.

“Sentimentu hanesan ema umanu  hare’e ba iha elisaun ida ne’e elisaun ida ne’ebé maka  presiza servisu maka’as liu-liu maka oinsa atu konvense ema atu bele  vota ba  ita, liu-liu konvense iha suku bebonuk , iha elisaun  dauluk  , kuaze ami nain ne’en maka  kompete, entaun agora ami nain rua kandidatu nomor 1 ho  nomor 6 maka tama iha segundu ronde, nu’udar xefe suku tuan  hare’e ba iha komunidade ida ne’e barak liu no sei fo fiar atu konsege  tama to’o ba iha segundu ronde, ida ne’e maka sentimentu ne’ebé  maka senti orguilu, tamba maske iha problema barak durante  tinan hitu, ita dehan la bele halo buat ida, hare’e  ba situasaun VIII Governu  ho kondisaun ne’ebé maka iha no covid , no buat hotu ne’ebé maka ita la konsege halo maibe  ita sei fiar nafatin  husi komunidade sira ne’ebé  maka fiar no sira nia fiar ne’e maka bele, se karik ha’u hanesan audensia atu sai hanesan materia ida oinsa atu halo programa no suku ida  ne’ebé maka sai di’ak liu tan  suku  fo atensaun tomak ba iha ita nia komunidade sira”

Tamba ne’e xefe suku Serafin Machedo hato’o mos nia misaun visaun atu sai hanesan ema ida no figura ida ne’ebé  atu sai reprezenta ema hotu nia hanin reprezenta ema hotu nia hakarak no povu hotu nia hanoin no oinsa bele fo atensaun tomak  ba nesesidade tomak no tratamentu liu-liu ba  komunidade suku bebonuk.

vizaun ita nia maka hanesan primeiru ita hare’e ba  suku maka  hanesan programa ida ne’ebé maka halibur ema hotu, entaun  oinsa nu’udar xefe suku ita hare’e katak atu bele sai  figura ida ne’ebé maka bele lori sira ba hanoin ida ba dezenvolvimentu suku ida ne’e, entaun ita sei hare’e ba ida ne’e maka ami nia vizaun di’ak  ne’ebé maka  atu bele konvense ita nia inan aman sira ne’ebé maka ita tau hanoin hamutuk atu oinsa ita halo dezenvolvimentu liu-liu suku bebonuk ida ne’e ,  misaun visaun atu sai hanesan ema ida no figura ida  ne’ebé  atu sai reprezenta ema hotu nia hanin reprezenta ema hotu nia hakarak no povu hotu nia hanoin no oinsa bele fo atensaun tomak  ba nesesidade tomak no tratamentu liu-liu ba  komunidade suku bebonuk,” dehan nia.

Kandidatura ne’e mos afirma tan katak nia nu’udar xefe suku tuan, politika ne’ebé nia  halo sai hanesan material mai ita ,durante prosesu ne’e lao   iha nia mandatu .

“Politika ida maka ita hare’e katak,  ha’u xefe suku tuan , saida maka ha’u halo no ita halo iha ne’e maka sai hanesan material ida mai ita durante prosesu ne’e la’o, ita hare’e katak tinan hitu mai,  ida maka instala estrutura suku depois konselu suku  no  no membru KPK ne’ebé maka hari’i sede suku foun , politik ida tan maka oinsa hasa’e tan ita nia  atendimentu  di’ak liu tan,maka atendimentu isu lojiku ne’e hanesan ba ema hotu-hotu, liu-liu  ema ho difisensia, entaun ida ne’e maka agora sai politika ne’ebé maka ita agora koalia no ita nia governu rasik nune’e mos mai ita oinsa ita atu halo, iha parte  barak maka ita koalia hela de’it no atendimentu inkluzivu, maibe,  seidauk to’o 50% ,entaun presiza haforsa nafatin oinsa atu governu tau matan ba maluk sira difesente ne’ebé  maka seiduk  asesu ba iha elisaun, ne’e ba parte ida asesu ba buat seluk ne’e sira hatene maibe asesu ba elisaun ne’e maka seidauk tamba sira ne’ebé maka  matan la hare’e no la senti entaun sira la bele  tuir elisaun, no sira tuir elisaun maibe tu’u la hare’e entaun ida ne’e maka sai problema bo’ot ba ita,   ida ne’e ita hare’e katak  ba oin sira mos ezerse sira nia direitu,  no tuir rasik sira nia hakarak, ita koko atu konvense ita nia maluk sira hotu liu-liu ba parte  atendimentu inisiativa ne’ebé mak iha.

 Ho nune’e Xefi suku tuan  Serafin Machedo fiar a’an katak atu manan iha elisaun segundu ronde ,maibe se karik nia laokon iha elisaun sengundu ronde ne’e, nafatin pronto atu servisu hamutuk ho  xefe suku eleitu.

“Ita ba konpete ita dehan ita fiar a’an tenki manan maske sira maka la konvense maibe ha’u hatete  katak ha’u fiar a’an  no fiar atu manan, tamba ita sei hetan  fiar husi  ita nia votantes barak maka sei fo apoiu mai ita  atu konsege  venser, maibe hare’e ba vantajen Atu manan numeru sorteiu 1 ho vantajen di’ak liu tamba  hare’e ba pursentu ne’ebé mak iha primeiru ronde, ha’u mos fiar katak ha’u mos sei lori votus barak liu  duke kandidatu sira ne’ebé maka la konsege avansa  hanesan ita, konsege hadau tiha sira nia naran, oinsa sira atu servisu hamutuk atu bele votus ne’ebé  maka sira hetan  iha primeiru rode sira bele fo fali mai ha’u  atu ha’u konpete ba ida iha primeru numeru boot liu, ida ne’e maka ha’u sei garante sei bele manan iha segundu ronde, Se karik se maka sai xefe  suku  ita sei servisu hamutuk, karik  ha’u sai husi xefe suku  ba hela fali iha fatin seluk ne’e ita la konvense , ita uma iha ne’e  ita sidadaun iha ne’e ita nia eleitoral iha ne’e  ita ternki kopera  ho se de’it maka sai xefe suku, ezenplu numeru sorteu  1  maka Alfredu maka  manan mos ita tenki kopera, se maka manan se maka lakon  ita maka nain hotu, ho ida ne’e maka dehan festa demokrasiaita tenki fuan bot hodi simu saida de’it no desizaun povu nian,ida ne’e maka  ita nu’udar sidadaun ida, prontu  sai kandidatura pronto mos simu desizaun povu nia,”nia informa 

 Nia informa mos kona ba Programa prioridade hanesan  Estrada no valeta ne’ebé  sei prosesa hela hodi hein IX governu nia  planu.

“ Iha ne’e kontinua reafirma programa  hanesan Estrada valeta ne’e iha ona  proposta IX Governu obras publiku no konpañia sira barak maka halo levantamentu ba suku hotu –hotu halo asina ba proposta hotu-hotu ba obras publik aprova ona hein inplementa de’it, oinsa ita husu ba komunidade sira ne’ebé  maka besik valeta atu kopera ho ptojeitu ne’ebé maka atu implementa sira nia hela fatin  oinsa atu  bele halo, hare’e  fali ba projeitu tratamentu  be’e foer ne’ebé mak ita iha ne’e projeitu bo’ot ida ne’ebé mak sei halo treatamentu ba be’e  foer hotu-hotu, ba oin projeitu ne’e remata  ita nia sei la iha tan foer, entaun ita nia sasan hotu ita nia kanalizasaun, valeta sira ne’e so udan be’en de’it maka tama  ida ne’e projeitu bo’ot ida ita hetan  duador gratuita  fo orsamentu ne’ebé maka bo’ot tebes, ne’ebé maka ita nia nasaun amerika fo gratuita no sira mos fo tempu mai ita to’o 2029 se buat sira ne’e maka la la’o sira tenki dada fila fali sira nia osan, ida ne’e maka sei kontinua  ita nia programa, no pas no estabilidade  maka importante liu ne’ebé, ha’u sempre koalia tinan hitu ne’e  ita halo ona no kontinua  tinan hitu to’o mandatu  pas iha  familia no mos  pas ba komunidade, entaun familia ne’e sai importante oinsa atu programa seluk tan  pas ne’e mos liu husi atividade desportu komunitaria ne’e maka ita kria pas ida ne’ebé mak ita hanoin sai programa prioridade ida ne’e no di’ak nafatin ba povu ida ne’e.’’  nia akresenta

Aleinde ne’e xefe suku tuan Serafin Machedo mos  fo mensajen ba  komunidade sira katak,  hansan kandidatu ba segundu ronde husu atu sidadaun hot-hotu tenki partisipa iha festa demokrasia iha loron 13 hodi ezerse sira nia direitu.

“Mensajen hanesan kandidatu hotu iha segundu ronde mos husu atu  sidadaun hotu-hotu  ne’ebé  naran rezistu ona sai eleitor iha ona kartaun eleitoral halo favor mai ezerse imi nia direitu atu ita hatene porsentu hira  ita nia eleitor lolos  ne’e iha 6000 maibe to’o vota  ema la to’o 5000,   entaun ita koko atu hotu-hotu ba vota no hili rasik xefe suku ne’ebé mak nia fiar hodi bele lidara sira ihas tinan hitu nia laran  iha suku ida ne’e,” nia hakotu

Jornalista estajiada : agostinha soares da costa

Editor : Luhamutu

Related Articles

- Advertisement -spot_img

Latest Articles

ARKIVU.
RCC.